Tants e-sigarettide ümber – keda uskuda ja keda mitte?
E-sigarettidega seonduv kütab kirgi ja tekitab eriarvamusi ning selle üheks põhjuseks on avaliku info varjamine ja lausa riiklikul tasandil väärinfo levitamine, leiab e-sigarettide müügiga tegeleva Vapista OÜ müügijuht Rene Suburg.
Eestis on senini tehtud vaid üks uuring e-sigarettidest. Selle ülevaade on avaldatud ajakirjas Eesti Arst. Suuresti sellele ainsale uuringule toetuvad oma väljaütlemistes Eesti poliitikud, sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi ametnikud.
Ülalviidatud uuringu puhul on tegemist eelkõige raku-uuringuga, mitte e-sigareti kahjulike mõjude otsese uuringuga. Selle läbiviimisel kasutati rakke, mis piltlikult öeldes valati üle kõrge nikotiinisisaldusega e-vedelikuga. Kuna esmalt muutusi ei tuvastatud, suurendati doosi veelgi ehk siis rakud viidi olukorda, mida igapäevaelus ette ei tule. Spetsialistid, kes katset hindasid, ütlesid, et rakkudele valatavat nikotiini doosi suurendati kuni 16 korda võrreldes tubakasuitsuga. Hilisem numbrite ülekontrollimine näitas aga tegeliku pilti doseeringu kohta ja selgus, et doosi oli ületatud lausa 25-kordselt! Miks seda tehti? Aga selleks, et vedelik rakkudele üldse hakkaks mõju avaldama. Ehk et drastiliselt suurendatud doose kulus viis korda enam tubakasuitsust, et midagi rakkudes toimuma hakkaks. Peamiselt sellesama uuringu valguses ongi Eestis kujundatud negatiivne hoiak e-sigarettide suhtes ning seda kultiveeritakse aktiivselt.
Sama Tartu Ülikoolis tehtud uuringut on kommenteerinud Kreeka meditsiinidoktor Konstantinos Farsalinos, kes on valdkonda põhjalikult uurinud. Ta on öelnud, et meie uuringus uuriti võrreldamatut, kuna nikotiini tase oli e-sigaretis leiduvast 25 korda kõrgem selle tasemest tubakasigaretis. “Seda arvesse võttes tõestas uuring ülemaailmset uuringute tulemusi, et e-sigaretid on ohutumad kui suitsetamine,” on doktori seisukoht.
Mida teatakse e-sigarettidest mujal maailmas?
Kui meil Eestis on e-sigarette puudutav suhteliselt tume ja läbi uurimata maa, siis sellealase uurimustöö on mitme riigi teadlased juba ära teinud. Uuritud on toote võimalikke negatiivseid ja ka positiivseid mõjusid inimese tervisele ja keskkonnale. Järjest lisandud uusi uuringuid ja nende tulemusi, mis olemasolevaid teadmisi kinnitavad. On jõutud selgele arusaamale, et e-sigaret on vähemalt 95 protsenti ohutum tubakasigaretist, mille põlemisel tekivad kantserogeenid ja muud toksilised ained. Vastavate uuringute taga seisavad Ühendkuningriikide Vähiuuringute Keskus, Tubakas ja Tervis, UK Kuninglik Arstide Kolleegium, Inglismaa Teaduste Akadeemia ja hiljuti liitus sellelaadse tegevusega ka USA suur teaduslik organisatsioon Rahvuslik Teaduse, Tehnika ja Meditsiini Akadeemia.
Hüppelaud või päästerõngas?
Tänavu Inglismaa Tervisekaitse Organisatsiooni poolt avaldatud raporti kohaselt ei ole senini mingeid tõendeid, et e-sigaret oleks hüppelauaks tavasuitsetamisele. Inglismaa uuringud näitavad, et kuigi noored eksperimenteerivad e-sigaretiga, on regulaarne kasutamine harv (alla 3 protsendi) ja ka nendest noortest enamus on juba suitsetajad. Samal ajal väheneb Inglismaal pidevalt noorte suitsetajate arv. Lisaks kasutab UK inimeste informeerimiseks kampaaniaid, nagu VApril http://www.vapril.org/ , kus kutsutakse inimesi üles just nimelt veipimise abil suitsetamisest loobuma.
Kuigi e-sigarettide suitsetamist on juba palju uuritud, toetutakse Eestis järjekindlalt paraku vaid ühele uuringule. Selle tulemusena on e-sigaret demoniseeritud ning Eesti suitsetajatele edastatakse valet ja eksitavat infot igapäevaselt. Neile püütakse jätta kõigiti muljet, nagu oleks e-sigaret vähemalt sama ohtlik või lausa ohtlikum kui tavatubakas. Selle tulemusena ei saa suitsetaja võtta vastu adekvaatseid otsuseid, mis aitaks tal leida endale oluliselt ohutum alternatiiv või muu abinõu tubakast loobumiseks.
Eesti on üks vähestest riikidest maailmas, kus e-sigaret on nii karmilt reguleeritud ja tulevikus põhimõtteliselt lausa keelatud. Irooniliselt öeldes on meil aga siingi arenguruumi – näiteks Tais on võimalik saada vanglakaristus, kui jääd vahele e-sigareti tarbimise või lausa müümisega.
On arusaadav, et riiklikke tubakatööstusi omavates riikides võideldakse e-sigarettide vastu. Meil aga sellist tööstust enam pole ning meie riiklikud sammud toetavad paraku kõige enam üleilmseid tubakatööstuskontserne. Miks me seda teeme? Ja kes vastutab valeinfo levitamise eest? Nagu ikka – ei keegi, vähemalt mitte poliitiliselt.
Aitäh, et lugesid
Rene